Lühivastus: kolm asja, mida iga Euroopa Liidu sisene vedu vajab
Esiteks CMR veokiri, mis tõendab veolepingut ja kirjeldab kaupa. Teiseks arve või saateleht, mis identifitseerib kauba ja selle väärtuse. Kolmandaks mõlema poole kehtiv KMKR number, ilma milleta ei saa ühendusesisest käivet nullmääraga vormistada. Tarneklausel tuleb lisada müügilepingusse, sest see jagab kulud ja riski.
CMR veokiri: mis see on ja miks seda ei tohi täitmata jätta
CMR veokiri on rahvusvahelise autoveolepingu konventsiooni alusel koostatud dokument, mis tõendab, et vedaja on kauba vastu võtnud kokkulepitud tingimustel. See ei ole omandiõiguse dokument, vaid tõend veolepingu ja kauba seisukorra kohta. Ilma korrektse CMR veokirjata on hilisem kahjunõue praktikas lootusetu.
Eesti eksportijale on CMR veokiri ka maksudokument: koos saaja kinnitusega tõendab see, et kaup on liikmesriigist välja liikunud, ning õigustab ühendusesisese käibe nullmäära. Seetõttu tuleb allkirjastatud eksemplar alati alles hoida ja raamatupidamisse edastada.
CMR lahtrid: saatja, saaja, vedaja, kaup ja märkused
CMR veokirja lahtrid on standardsed, olenemata sellest, kes blanketi väljastab. Kõige sagedasemad vead on puudulik kauba kirjeldus, valesti märgitud kohtade arv ja tühjaks jäetud märkuste lahter. Allpool on lahtrid, mille õige täitmine hoiab ära enamiku hilisemaid vaidlusi. Täitke lahtrid enne autole laadimist, mitte juhi ootel kiirustades.
- Saatja ja saaja: täielikud ärinimed, aadressid ja kontaktisikud, mitte ainult linnad.
- Vedaja: veo tegelikult teostava ettevõtte andmed ja sõiduki registreerimisnumber.
- Kauba kirjeldus: kauba nimetus, pakendiliik, kohtade arv ja brutokaal.
- Laadimis- ja mahalaadimiskoht koos kuupäevadega.
- Märkuste lahter: kauba või pakendi nähtavad puudused, mis fikseeritakse juba laadimisel.
Kes täidab ja kes allkirjastab CMR veokirja
Veokirja täidab saatja, kes vastutab seal esitatud andmete õigsuse eest, kuigi praktikas trükib blanketi sageli vedaja või ekspedeerija. Allkirja annavad saatja ja vedaja laadimisel ning saaja mahalaadimisel. Veokiri koostatakse kolmes eksemplaris: üks jääb saatjale, teine liigub kaubaga saajale ja kolmas jääb vedajale.
Elektrooniline CMR ehk e-CMR
Elektrooniline CMR on paberveokirjaga samaväärne dokument, mida täidetakse ja allkirjastatakse digitaalselt. See kiirendab andmete jõudmist raamatupidamisse ja vähendab kaotatud paberite arvu. Kasutusvõimalus sõltub sellest, kas mõlemad riigid ja konkreetne vedaja on lisaprotokolliga liitunud ning kas partneri süsteem seda toetab. Küsige võimalust juba veo broneerimisel, siis jõuab dokument kiiremini raamatupidamisse.
Arve, saateleht ja pakkeleht: mida saaja tegelikult vajab
Arve või saateleht identifitseerib kauba ja selle väärtuse ning on aluseks nii saaja raamatupidamisele kui kindlustusele. Pakkeleht loetleb kohtade kaupa, mis igas pakendis on, ja lihtsustab vastuvõtmist. Euroopa Liidu siseses veos ei ole tollidokumente vaja, kuid arve peab kaubaga kaasas olema.
Tarneklauslid Incoterms 2020: EXW, FCA, CPT, DAP, DPU, DDP
Tarneklausel ehk Incoterms määrab, kes veo korraldab, kes selle eest maksab ja millises punktis läheb risk müüjalt ostjale. See ei ole vormitäide: sellest sõltub, kes esitab hinnapäringu, kelle nimel sõlmitakse veoleping ja kes kannab kahju, kui kaup teel viga saab.
| Klausel | Kes korraldab veo | Kus risk üle läheb |
|---|---|---|
| EXW | Ostja, alates müüja laost | Müüja laos, kaup laadimata |
| FCA | Ostja, müüja annab kauba üle | Kokkulepitud üleandmiskohas |
| CPT | Müüja kuni sihtkohani | Esimesele vedajale üleandmisel |
| DAP | Müüja kuni sihtkohani | Sihtkohas, kaup mahalaadimata |
| DPU | Müüja kuni sihtkohani | Sihtkohas pärast mahalaadimist |
| DDP | Müüja, kõik kulud kaasa arvatud | Sihtkohas, kaup mahalaadimata |
Milline tarneklausel sobib Eesti eksportijale
Kui soovite veo üle kontrolli ja tahate klienti Prantsusmaal teenindada kohaletoimetamiseni, sobib DAP: korraldate veo ja risk läheb üle sihtkohas. Kui eelistate anda kauba üle Eestis ja jätta vedu ostja korraldada, on FCA selgem valik kui EXW, sest laadimiskohustus on üheselt kokku lepitud.
Milline tarneklausel sobib importijale, kes ostab EXW
EXW tähendab, et vastutate alates tarnija laost Prantsusmaal, sealhulgas kauba laadimisest autole. Praktikas laadib tarnija kauba ise, kuid vastutus jääb siiski Teile. Kui saate valida, leppige kokku FCA, sest siis on müüja kohustus kaup üle anda ja laadida selgelt kirjas.
KMKR number ja ühendusesisene käive: nullmäär ja VIES
Kahe eri liikmesriigis registreeritud maksukohustuslase vaheline kaubamüük on ühendusesisene käive: müüja rakendab nullmäära ja ostja arvestab käibemaksu oma riigis pöördmaksustamisega. Tingimuseks on mõlema poole kehtiv KMKR number, mida saab kontrollida Euroopa Komisjoni VIES päringusüsteemis enne arve väljastamist. Salvestage päringu tulemus koos müügiarvega, sest see on hilisema kontrolli tõend.
Sama loogika kehtib ka veoteenusele endale: teises liikmesriigis asuvale maksukohustuslasele osutatud veoteenus maksustatakse ostja riigis. Just seetõttu küsib hinnapäringu vorm Teie KMKR numbrit – see võimaldab vormistada õige arve juba esimesest saadetisest alates.
Tõendid kauba väljaveo kohta
Nullmäära rakendamiseks peab müüja suutma tõendada, et kaup on liikmesriigist tegelikult välja liikunud. Peamine tõend on saaja allkirjaga CMR veokiri. Lisatõenditena kõlbavad veoarve, saaja kirjalik kinnitus kauba kättesaamise kohta ja jälgimisandmed. Hoidke need dokumendid koos müügiarvega ühes toimikus. Ilma nende tõenditeta võib maksuhaldur nõuda käibemaksu tasumist tagantjärele.
Pakendi ja aluse nõuded Euroopa Liidu sisesel veol
Puidust aluste kuumtöötlemise nõue kehtib väljaspool Euroopa Liitu, liikmesriikide vahel seda ei rakendata. See ei tähenda, et aluse kvaliteet ei loeks: katkine või niiske alus laguneb terminalis ja kaup kukub. Kasutage terveid aluseid, mähkige kaup kilesse ja kinnitage see aluse külge.
Vedaja vastutus CMR konventsiooni järgi ja kahju vormistamine
Vedaja vastutab kauba kadumise ja kahjustumise eest veo ajal, kuid hüvitis on konventsiooniga piiratud kauba kaalu järgi. Nähtav kahju tuleb märkida CMR veokirjale kohe vastuvõtmisel, varjatud kahjust tuleb vedajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul, pühi arvestamata. Fotod ja mõõdetud kaal tugevdavad nõuet.
Kuna hüvitis arvutatakse kaalu järgi, jääb kerge ja väärtusliku kauba puhul kahju sageli katmata. Sel juhul aitab kauba täisväärtuse kindlustus, mis katab deklareeritud väärtuse ja maksab 0,8 % sellest väärtusest. Kindlustuse peab vormistama enne pealelaadimist, mitte pärast juhtumit.
Ohtlike veoste dokumendid lühidalt
Ohtliku veose puhul lisandub CMR veokirjale ADR-i nõutav kauba kirjeldus koos UN-numbri, klassi ja pakendigrupiga, samuti ohutuskaart ning nõuetekohane märgistus pakendil ja alusel. Juhil peab olema kehtiv ADR-koolituse tunnistus ning autol nõutav varustus. Kõik see tuleb päringus ette teatada. Ilma nende andmeteta ei saa ükski partner saadetist üldse hinnata.
Kontrollnimekiri enne pealelaadimist
Käige see nimekiri läbi laadimispäeva hommikul. Enamik hilisemaid vaidlusi ja maksuküsimusi tekib just nendest punktidest, mida laadimise kiirustades ei kontrollita. Viis minutit kontrolli hoiab kokku nädalaid kirjavahetust nii saaja, vedaja kui raamatupidajaga. Kõik punktid on saatja vastutusel, isegi kui blanketi trükib vedaja või ekspedeerija välja.
- CMR veokiri on täidetud ja kauba kirjeldus vastab tegelikkusele.
- Kohtade arv ja brutokaal on üle kontrollitud.
- Arve või saateleht ja pakkeleht on kaubaga kaasas.
- Mõlema poole KMKR numbrid on VIES päringuga kontrollitud.
- Tarneklausel on müügilepingus kokku lepitud ja pooltele üheselt selge.
- Vajaduse korral on kauba kindlustus vormistatud enne pealelaadimist.
Küsi hinnapakkumist ja saada dokumendid koos päringuga
FAQ
- Kas Euroopa Liidu siseses veos on CMR veokiri kohustuslik?
- CMR veokiri on rahvusvahelise maanteeveo standarddokument ja seda kasutatakse alati, kui kaup liigub ühest riigist teise. Veoleping kehtib ka ilma selleta, kuid ilma korrektselt täidetud ja allkirjastatud veokirjata on hilisem kahjunõue praktikas lootusetu. Eesti eksportija jaoks on see ühtlasi peamine tõend nullmäära rakendamiseks.
- Mis vahe on EXW ja DAP tarneklauslil?
- EXW puhul annab müüja kauba üle oma laos ja kõik edasine – laadimine, vedu, risk ja kulud – on ostja kanda. DAP puhul korraldab ja maksab veo müüja kuni kokkulepitud sihtkohani ning risk läheb ostjale üle alles seal, kaup mahalaadimata. EXW on müüjale mugavaim, DAP ostjale.
- Kas Prantsusmaa ostja KMKR numbrit peab kontrollima?
- Jah, kindlasti. Ühendusesisese käibe nullmäära saab rakendada ainult siis, kui ostjal on kehtiv käibemaksukohustuslase number teises liikmesriigis. Kontrollige see Euroopa Komisjoni VIES päringusüsteemis enne arve väljastamist ja salvestage päringu tulemus koos müügiarvega. Kehtetu number tähendab, et müük tuleb maksustada Eesti käibemaksumääraga.
- Kes vastutab kauba kahjustumise eest veo ajal?
- Vedaja vastutab kauba eest alates vastuvõtmisest kuni üleandmiseni, kuid CMR konventsioon piirab hüvitist kauba kaalu järgi, mitte tegeliku väärtuse järgi. Nõude eelduseks on, et saaja märgib nähtava kahju CMR veokirjale enne allkirjastamist. Kerge ja väärtusliku kauba puhul katab vahe ainult kauba täisväärtuse kindlustus.
- Kas Prantsusmaale saatmisel on vaja tollidokumente?
- Ei. Kaup liigub Euroopa Liidu liikmesriikide vahel vabalt, tollideklaratsiooni ega tollimaksu ei ole. Vaja on CMR veokirja ja arvet või saatelehte. Erandiks on aktsiisikaubad, näiteks alkohol, mille liikumine nõuab eraldi menetlust, ning mõned reguleeritud kaubagrupid, mille kohta küsime päringu järel täpsustusi.
- Mis on e-CMR ja kas Eestis saab seda kasutada?
- E-CMR on digitaalselt täidetav ja allkirjastatav veokiri, millel on paberveokirjaga sama õiguslik jõud. Praktikas jõuab dokument sellega raamatupidamisse juba samal päeval ja kaotatud pabereid ei teki. Kasutusvõimalus sõltub sellest, kas mõlemad riigid on lisaprotokolliga liitunud ja kas vedaja süsteem seda toetab. Küsige võimalust broneerimisel.